Suur ülevaade- tomatite külvamine, pikeerimine ja kasvatamine

Suur ülevaade- tomatite külvamine, pikeerimine ja kasvatamine


17. märts 2021

 

Pole midagi maitsvamat omakasvatatud, päikesesoojadest ja magusatest tomatitest. Tomat on küll üsna kapriisne, kuid hoole ja vaeva eest kingib ta tasuks imelised viljad, mis ei ole mitte ainult ilusad vaadata, vaid sisaldavad ka väärt vitamiine ja mineraale.

Tomatiseemnete külvamine

Et tomatitaim liialt välja ei veniks enne, kui temperatuurid lubavad istiku kasvuhoonesse või rõdule istutada, tuleb hoolikalt valida seemnete külvamise aega.Tomat tärkab umbkaudu nädalaga. Kui plaan on taimed istutada kütteta kasvuhoonesse või rõdule, siis on parim aeg tomatiseemnete külvamiseks märtsi lõpp kuni aprilli algus.
Külvamiseks on hea selline karp või pott, kuhu mahub seemneid paarisentimeetrise vahega idanema panna. Anum tuleks täita niiske külvimullaga, mis on toatemperatuuril veidi seisnud. Seemneid on mugav mulda pista puutiku abil, umbes 1 cm sügavusele. Kata seemned õhukese mullakihiga ning paremaks idanemiseks (ja niiskuse hoidmiseks) kata anum näiteks võileivakilega. Hoia külvi temperatuuril 18–20 kraadi, see vahemik sobib tomatiseemnete idanemiseks kõige paremini. Valgus ei ole idanemise ajal niivõrd oluline. Niisuta külvi pritspudelist, sest veejuga võib seemned mullast välja uhtuda.

Tomatitaimede pikeerimine

Kui märkad esimesi tõusmeid, võta anumalt kohe (kile)kate ära ja tõsta tärkav külv võimalikult valgesse kohta või kasuta taimelampe. Esimesed kaks lehte, mis tärkavad, on idulehed. Nende vahelt hakkavad peagi kasvama pärislehed. Kui idulehed on võtnud rõhtsa asendi, siis ongi paras aeg pikeerida taimed ettevaatlikult eraldi pottidesse, tomatile sobivasse kasvumulda. Pikeerimisel on abiks peenike pulk, millega on lihtsam ja turvalisem pisikesi taimi ümber istutada. Kergita taim pulgaga mullast välja, samal ajal hoia teise käe sõrmedega taime idulehtedest kinni. Tee pikeerimispulgaga uude kasvukohta auguke ning pista taimed mulda kuni idulehtedeni. Paremaks arenemiseks võib taime juure otsa pisut lühemaks näpistada.
Pikeerimisel tuleks valida ainult tugevamad taimed. Ei tasu valida neid tõusmeid, mis tärkamisel seemnekestast vabaneda ei ole suutnud.
Pikeerimise ajal ja pärast seda soovitatakse hoida taimi temperatuuril 17-19 (aknalaud on selleks enamasti üsna sobiv).

Taimede eest hoolitsemine

Kasta taimi regulaarselt, paari nädala pärast väeta neid lahja väetiselahusega. Et kasvandikud aknalaual valguse suunas ühele poole kaldu ei kasvaks, tasub taimi aeg-ajalt pööra. Kui tomatitaimed sirguvad, tuleb nad vajadusel veelkord suuremasse potti ümber istutada. Seda on mõistlik teha siis, kui juured poti põhja alt juba jõuliselt välja kipuvad kasvama.

Tomatitaimede istutamine kasvuhoonesse

Kütteta kasvuhoonesse võib tomatitaimed istutada maikuus, kui ilmad on juba küllalt soojad ning öökülma oht möödas. Avamaale, rõdule ja terrassile tasub taimed paigutada alles juunis (taimedele on ohtlik alla 10-kraadine temperatuur). Taimi tuleks alustuseks karastada jaheda õhuga ning ka kasvuhoones katta ööseks mitmekordse kattelooriga.
Kõrgekasvulisi tomatisorte (nt Evelle, Malle) on paras aeg istutada siis, kui istikul on esimesed õied juba avanenud. Madalaid sorte (nt Principe Borghese, Maike) püüa alalisele kasvukohale panna aga enne õite avanemist. Nii juurduvad taimed kiiresti ja maapealne osa alustab hoogsamalt kasvu.
Tomat on väga valgusnõudlik, seepärast ära istuta taimi liiga tihedalt (paras vahe on u 40 cm). Tiheda istutuse korral hakkavad taimed üksteist varjama, viljad valmivad hiljem ning ka saaki saab vähem.
Jälgi ka mulla happelisust, tomatite puhul peaks see olema nõrgalt happeline (pH 5,6–6,5).
Istutamiseks kaeva labidaga korralik auk, sest tomatitaim tuleb istutada veidi sügavamale kui ta potis kasvas. Lisaks peab auku mahtuma ka värsket kompostmulda või kõdusõnnikut või hoopis räimed, mis pidavat eriti rohket saaki andma. Enne istutamist kasta taimed korralikult läbi, nii on neid lihtsam potist kätte saada. Säti istik auku umbes 5 cm sügavamale, kui see potis kasvas.
Kui kõik taimed on istutatud, kasta nad veel kord läbi. Istutusjärgsel nädalal ei ole vaja taimi rohkem kasta.

Väljaveninud tomatitaimed

Vahel juhtub, et hoolimata suurest hoolest, on ettekasvatatud taimed vähese valguse tõttu välja veninud. Neid taimi saab siiski veel päästa istutades taimed kasvuhoonesse poolviltu. Selleks tuleks mullast moodustada kaldus kraavike ja panna taim sellele pikali, juurepall pannakse madalamale. Mulla sisse jääval varreosal tuleks lehed ära näpistada. Taime latv peab jääma põhja poole, sest taim hakkab end upitama lõuna suunas, päikese poole. Kata juurepall ja kraavikeses olev varreosa mullaga. Mulla sisse jäänud varrele tekib peagi rohkelt lisajuuri. Mullast välja ulatuva ladva alla tuleks panna puuhalg vms, et lehed otse vastu maad ei jääks. Õige pea on näha, kuidas taimed hakkavad end üles ajama.

Tomatite hooldamine kasvuhoones

Parema saagi saamiseks on oluline kasvuhoonesse istutatud taimede eest hoolitsemine. Ka seal on omad nipid.
Tomatitele on parim päevane temperatuur +22-24 kraadi ja öine +16-18 kraadi. Liiga kõrge temperatuur ja õhuniiskus pidurdavad õite viljumist, mistõttu tasub kasvuhoonet tuulutada. Soojemal ajal on soovitav kasvuhoone uksed ja aknad ka öösiti lahti hoida.
Üks sagedasemaid vigu, mida tomatite kasvatamisel tehakse, on ülekastmine. Tomatit on vaja kasta jahedal ajal kord nädalas ja palavate ilmadega kaks kuni kolm korda nädalas. Kastmisvesi peaks olema eelsoojendatud ning kasta tasub hommikupoolikul, siis ei teki kasvuhoonesse liigset niiskust.
Oluline on ka väetamine kasvuperioodil. Pealtväetamiseks on hea kasutada tomatitele mõeldud maheväetist (kasvuperioodil paar korda).
Suur kunst on ka tomatite lõikamine või kärpimine. See aga on väga oluline, et viljumist maksimaalselt toetada. Näiteks tuleks liigsed külgvõrsed ära näpistada kord nädalas. Soovitav on eemaldada võsud kuni 5 cm pikkuselt, mil nad on veel väikesed. Esimeste viljade valmides tuleks kord nädalas paarikaupa eemaldada ka taime alumisi lehti, nii pääseb õhk paremini liikuma ja haiguste oht on väiksem. Alumised lehed eemaldatakse kuni esimese õisikuvarreni, millel hakkavad valmima viljad. Juuli keskel tasub eemaldada lehed, mis varjavad rohelisi vilju, et päikese soojus võiks kiirendada nende valmimist. Augustis murtakse kõrgustesse kasvavate tomatitaimede ladvad ja eemaldatakse õievarred, mis ei ole veel vilju moodustanud. See kiirendab olemasolevate viljade valmimist. Kärpides tasub aga siiski jääda tagasihoidlikuks ja taimi mitte liialt hõredaks lõigata (nii saab fotosüntees siiski kenasti toimida).
Tomatitaimede sidumisel tuleks kasutada laiemat lintpaela. Siduda ei tohiks enne esimeste õite ilmumist.

Saagi koristamine

Tomatisaak koristatakse vastavalt viljade valmimisele. Vilju soovitatakse korjata hommikupoolikul.
Sügise hakul, kui osa saagist on veel roheline, saab tomatid siiski järelvalmima panna ning ka hiljem maitsvaid vilju nautida.

Maheseemned valikus on mitmeid põnevaid tomatiseemneid (sh ka pärandsordid) nii kasvuhoonesse, kui ka rõdule. Näiteks terrassile või rõdule soovitame jahedasse kliimasse hästi sobivat sorti Stupice või Yellow Pearshaped. Ja kasvuhoonesse harilik tomat Alicante või omapärast Cherokee Purple.

Autor: Ingrid Lõppe, Maheseemnetele