Miks peaksid sööma rohkem salatit?

Lehtsalat. Antiikkultuurides hinnati peamiselt salatilehtede raviomadusi – taime rahustavat, isegi nõrka valuvaigistavat ja uniseks tegevat mõju ning soodsat toimet maksale.

Jääsalat on maheda maitsega ja mõnusalt krõmps, haprad ning püsivad kaua vormis isegi ribadeks või tükkideks lõigatuna. Selles on rohkelt omega rasvhappeid, rauda, kiudu ning B6, K, A ja C vitamiine. Talub ka lühiajalist kuumutamist kuumade võileibade koostisosana või wok-roogades. Säilib hästi külmkapis.

Rooma salatis on eriti palju toitaineid. Selles leidub hulgaliselt erinevaid vitamiine, mineraale ja kiudu, mis aitavad ennetada erinevaid terviseprobleeme. Rooma salati lehed on karge ja krõmpsuva tekstuuriga, maitse on suhteliselt mahe. Klassikalise retsepti järgi on just Rooma salat Caesari salati üks põhikomponente.

Rukola. Salatitaimena on rukola üsna lahja suutäis: sajagrammine lehepunt annab vaid 25–35 kilokalorit. Vähene energiahulk tuleneb nii lehtede veerikkusest kui ka tagasihoidlikust süsivesikute, valkude ja lipiidide sisaldusest. Samas on põld-võõrkapsa lehtedes rohkelt kaaliumi-, kaltsiumi-, fosfori- ja magneesiumiühendeid. Vesilahustuvatest vitamiinidest on põhilised B-rühma vitamiinid ja vitamiin C, nende rasvlahustuvatest kaaslastest vitamiinid A ja E. Mikroelementidest on rukolalehtedes arvestatavalt mangaani ja seleeni.

Friseesalat. Tumerohelised äärmiselt kähardunud lehed on maheda maitsega, mõnusalt krõmpsuvad ja haprad ning püsivad kaua vormis isegi ribadeks või tükkideks lõigatuna. Friseesalat kannatab ka kerget kuumutamist. Eriti palju leidub frisee salatis kaaliumi ning B12 vitamiini.

Lollo rosso on vahemerelist päritolu. Suurepärase maitse ja dekoratiivse välimusega. Selles leidub rauda, fosforit ning kaaliumi. Rohkelt ka A,C, B1 ja B2 vitamiine.

Allikas: Stilist.ee