Milliseid aiatöid tuleb teha mais?

Milliseid aiatöid tuleb teha mais?

Iluaed

Rohi kasvab ja mais saate juba paar korda muru niita. Esimese niite ajal peab muru olema u 8–10 cm kõrgune. Algul niitke 4–5 cm kõrguselt – kui liiga madalalt niita, võib osa murutaimi kaduda, hõredas murus võtavad võimust umbrohud ja sammal.

Sedamööda, kuidas närbuvad kevadise õitseajaga põõsaste õied, võite põõsaid ka lõikama hakata.

Korrastage püsilillepeenrad.

Andke mais õitsevatele lilledele kuu alguses mõni peotäis granuleeritud lilleväetist. Väetage ka roose ning ilupuid-põõsaid.

Kiviktaimla madalakasvuliste padjandtaimedele andke mineraalväetistega rikastatud komposti. See väetistega mullasegu peaks aga enne tarvitamist olema vähemalt pool aastat seisnud.

Liig suured kesk- ja sügissuvel õitsevad püsilillepuhmikud võite välja kaevata ja osadeks lahti harutada. Pärast istutamist kastke taimi põhjalikult ning puistake mulla tahenedes peenrale kompostmulda. See hoiab ära mullakooriku tekke ja vähendab niiskusekadu.

Külvake peenrale lühikese kasvuajaga suvikute seeme. Kuu lõpus on järg ka kevadel külvatavate püsikute käes.

Istutage okaspuid. Kärpige või eemaldage kasvu pidurdamiseks okste ladvapungad.

Äsjaistutatud taimi kastes ärge koonerdage veega!

Viljapuuaed

Andke kasvu ergutuseks igale suurele õunapuule 5–6 peotäit lämmastikväetist, kas ammooniumsalpeetrit või 3–4 peotäit karbamiidi. Noorematele õunapuudele andke veidi vähem, samuti ploomipuudele. Paar peotäit kulub väetist ka marjapõõsastele, v.a must sõstar. Temale aitab ühes peotäiest.

Maapinnale puistatud väetis segage kobestades mulda.

Eemaldage maasikatelt kuivanud lehed ja võsundiväädid, väetage ja kobestage kergelt. Külmaga üles kerkinud taimed suruge mulda ja multšige neid lagunenud kompostiga.

Vaadake, et te puhmiku südamikupunga kinni ei kataks. Mulla või multši alla maetud südamikuga taim hävib. Kui ilmuvad noored lehed, pritsige maasikaid teist korda.

Lamavatel viinapuuokstel on arenenud hulk pungi ning kuu keskel siduge viinapuu üles.

Marjapõõsaste õite arengut ja viljastumist pidurdavad madal temperatuur, vihmad, tuul ja ootamatu öökülm. Katteloor soodustab saagi varasemat ja ühtlasemat valmimist. Külgedelt jätke põõsad loori alt vabaks, et mesilased õitele ikka ligi pääseks. Nii võite heal juhul saada varavalmivalt musta sõstra sordilt marju juba jaanipäevaks.

Köögiviljaaed

Õige külviaeg tagab taimede jõudsa kasvu, sellega ennetate ka taimekahjustajate ohtu. Kiire kasvu ja arenguga sordid kahjustuvad enamasti vähem kui hilisemad pikema kasvuajaga sordid.

Varakult külvatud aedhernes ja põlduba ei lähe kergelt ussitama. Külvisügavus olgu vaos vähemalt 5–6 cm kergemal mullal ja 4–5 cm raskel mullal. Siis ei kerki hernes idanedes mullapinnale. Varane külv annab ka suuremat saaki, korduskülv paarinädalaste vahedega pikendab aga värske herne kasutusaega.

Orgaanilise põldoa seemned: https://www.maheseemned.ee/…/379-broad-bean--masterpiece-gr…

Varajasel külvil ärge kaunviljade seemet leotage, sest soojast külma sattunud idanemisjärgus seemned ei pruugi üldse tärgata. Ka hilisemal kuival ajal pole herne leotamine otstarbekas, sest muld imab siis hernest niiskuse endasse ja idu kuivab ära.

Herne maheseemned: https://www.maheseemned.ee/…/mahe-orgaanili…/380-pea--onward

Esimesel võimalusel (kui mullasoojust on 2–5°) külvake sibulaseeme, sest hiljem ei pruugi kogu seeme idaneda. Ka tippsibulad pange kohe peale öökülmade möödumist maha. Tippsibulad katke 1–1,5 cm paksuse mullakihiga. Liiga sügav istutus soodustab putkumist.

Mahe sibul "Red Amposta ":https://www.maheseemned.ee/…/mahe-or…/271-onion--red-amposta

Suhteliselt külmakindlate tõusmetega ja madalal temperatuuril idanevate seemnetega köögiviljad on ka porgand, petersell, kaalikas, till, naeris, redis, rõigas, salat, mustjuur ja spinat.

Orgaaniline till: https://www.maheseemned.ee/…/mahe-orgaanilised-maitset…/413-

Harjutage toas ettekasvatatud köögiviljaistikuid välisõhuga, kuid ärge istutage neid alalisele kasvukohale (kütteta kasvuhoonesse või kile alla) enne kuu lõppu. Külvake kurgi- ja kõrvitsaseemet istikute ettekasvatamiseks.

Kui muld on mõnusalt soe ja niiske, pange kartul maha, aga kurgi ja aedoa külvamine lükake juunikuusse.

Kui viljavahelduseks pole küllalt maad, aiast talvekartulit ei saa. Laske maal vahepeal puhata ka.

Muid toimetusi

Otsige looduselt turgutust ja kosutage end värskete nõgeste, nurmenukkude, naadi ja karulauguga.

Karulaugu maheseemned leiad siit: https://www.maheseemned.ee/…/279-wild-flower-allium-ursinum…

Kilekasvuhoones on öine jahtumine suurem kui klaashoones, seetõttu tuleb kilehoone sulgeda õhtul palju varem. Mitteköetavas kasvuhoones saab mikrokliimat parandada kilemultšiga. Niikaua kuni taimed on veel väikesed ega kata maapinda, on multši all muld soojem, niiskus ühtlasem ja ka kasta võib vähem.

Vaadake üle ronitaimede toed ja kaevake ümber kompostihunnik.

Aiatööks pange kindad kätte või kraapige küünte alla seepi. Käed teeb hästi puhtaks rabarbrivarrega nühkimine.
Allikas: maakodu.delfi.ee