Porgand saja häda vastu.

Porgand saja häda vastu.

Porgandit kasvatati juba enne meie ajaarvamist nii kreeklaste kui ka roomlaste aedades. Roomlaste juures oli porgand laual piduroana. 16.saj peeti teda veel delikatessiks. 17.saj hakkas see köögivili levima Euroopa maades, veel tundmata tema raviomadusi. Keskajal hakati porgandit juba pidama võimsaks ravimtaimeks. Sellest ajast on pärit toore porgandi hoidmine mees, mis säilitas kõik vitamiinid. Prantsusmaal ja Saksamaal oli meeporgand jõuluroaks, et inimene oleks terve kogu järgneva aasta. Aegade jooksul on aretatud palju porgandisorte, küll pikki ja peenikesi, lühikesi ja jämedaid. Porgand ei pruugi olla ainult oranz, vaid ka valge, kollane või purpurpunane.

Porgandi biokeemiline kooslus

Porgand on rikas A-vitamiini eelvitamiini karotiini poolest, siin ületavad porgandit vaid punane paprika ja astelpaju. Karotiin muutub organismis A-vitamiiniks, kuid vajab omastamiseks rasvainet. Vähem on porgandis B-rühma vitamiine ja vitamiine PP, C, D, E. Eriti tuleks rõhutada porgandi mineraalainete rikkust. Mida temas ka pole: kaaliumi-, räni-, väävli-, raua-, vase- ja koobaltiühendeid, joodi. Porgandis on palju suhkruid (8-15%), ta on rikas aminohapete poolest, on leitud veel letsitiini, koliini, betaiini, pektiinaineid, flavonoide ja eeterllikke õlisid.

Porgand kui ravim

Keskaegne raviraamat ütles, et ükski juurvili ei ravi inimest paremini kui porgand. 1-2 porgandit päevas katab A-vitamiini vajaduse. Kõiki toitaineid sisaldav porgand on kasulik süüa toorena või juua mahlana. Toores porgand tugevdab organismi - tugevdab vastupanuvõimet nakkushaigustele, on kasulik C-, A-vitamiini hüpovitaminoosi, verevaesuse, isupuuduse, maksa-, neeru-, südameveresoonkonna ja hingamisorganite haiguste korral. Porgand ei jää maha mikrofloorat hävitavate fütontsiidide sisalduse poolest sibulast ja küüslaugust. Kui süüa toorest porgandit, väheneb mikroobide hulk suuõõnes tunduvalt.

Karotiin on rasvas lahustuv vitamiin ja seepärast võiks teda lauale anda kas taimeõli või hapukoorega. Rasvaine lisamisel tõuseb karotiini omastatavus 90%ni. Karotiinirikas toit parandab immuunsust, suurendab organismi kaitset. Karotinoidid on efektiivsed antioksüdandid raku tasemel: nad neutraliseerivad vabasid radikaale ja reaktiivset hapnikku.

Termiline töötlemine mõjutab küllaltki vähe porgandi toitainelist sisaldust, seejuures karotiin omastatakse kõige paremini riivitud ja veidi rasvas hautatud porganditest. Karotiin säilib isegi kuivatatud ja külmutatud porgandis.

Tervel inimesel ei ole vastunäidustusi porgandi tarvitamisel. Südamelihase infarkti puhul antakse esimestest päevadest alates porgandimahla a 100 g 2-3 korda päevas. Kui ühele klaasile lisada mett, siis on see kasulik ülemiste hingamisteede põletike puhul. Riivitud porgandi asetamine haavale vähendab valulikkust ja põletikku ning soodustab paranemist. Kui põletushaavale panna marlisse mähitud riivitud porgandit, siis ville ei teki.

Kurgu-, häälepaelte ja igemepõletike vastu soovitab rahvameditsiin võtta 3 spl riivitud porgandit meega, lisada klaas piima ja juua soojalt.

Rahvameditsiin on alati soovitanud porgandi söömist nendele, kel soodumus kasvajate tekkeks. Kuna karotinoidid on siin määravad, siis tuleks arvestada eelpool nimetatud nõudeid (kergelt keedetud või rasvas hautatud).

Ei tohiks kõrvale jätta ka porgandi lehti ja seemneid nende raviva toime tõttu. Seemnetee on oluline imetavatel emadel, neerukivitõve ja hemorroidide korral. Porgandiseemnetega on lahustatud neeru- ja põiekivisid (1 spl seemneid 1 kl keeva vee kohta, seista 1 ööpäev).

Porgandipealsed sobivad nii värskena kui ka kuivatatuna. Oma meeldiva lõhna ja maitse tõttu sobib kuivatatud pealseid segada klorofülliseguks kuivatatud teede hulka. Kuivatatud lehed on teena eeskätt hemorroidide ravis tunnustust leidnud.

Üldtuntud on vitamiiniteena segu 3 osast porgandiseemnetest, 3 osast kibuvitsamarjadest, 3 osast nõgeselehtedest ja 1 osast mustsõstralehtedest.

Kehvveresuse korral on parim mahlasegu võrdsetes osades: porgand, peet, redis või mädarõigas. Vanarahva tarkuse järgi soovitatakse mahlad ühendada, panna suletult kuumuskindlasse nõusse ja kuumutada madalal temperatuuril 3 tundi. Seda ekstrakti võetakse 1 spl 3 korda päevas enne sööki. Ravikuur 2-3 kuud.

Kõrgvererõhu tõve puhul teha toorest segumahla porgandist, mädarõikast, kuhu lisatakse mett ja sidrunimahla. Seda tarvitatakse samuti 1 spl korraga 3 korda päevas, kuid 1 tund enne sööki ja 2-3 tundi pärast sööki. Porgandimahl on hea ravim liigesepõletike ja kõhukinnisuse korral. Ravimina võetakse supilusikaga 5-6 korda päevas.

Porgandimahl on hea unetuse korral, ravib kesknärvisüsteemi, koos punemeürdiga. Viimasest teha eraldi tee - 1 spl 1 kl keeva vee kohta.

Haavandilise kurgupõletiku puhul on soovitav tee kaselehtedest ja riivitud porgandist, millele lisatakse soojana taruvaigu tinktuuri.

Porgandi-selleri mahl, porgandi-maasika mahl, porgandi-astelpaju mahl on see, mis aitab tõsta vere punaliblede hulka.

Lõpuks olgu teadmiseks, et riivitud porgand oma kestainesisalduse tõttu hoiab korras seedimise ja viib organismist välja üleliigse kolesterooli.

Porgandi kasulikkusele vaatamata pole soovitav porganditoitude ja toore porgandi liigne tarvitamine. Kui juba värvaine naha kaudu hakkab välja tungima, on asi kurjast. Organism ei kasuta ühtegi vitamiini rohkem ära kui talle parajasti vaja. A-vitamiiniga liialdamine mõjub tervele inimesele lausa halvasti. Inimesed, kes liitrite viisi otsustavad porgandimahla juua silmanägemise taastamiseks ja vähi leviku takistamiseks, võivad kaotada kiirelt elu. Farmaatsiatööstused on välja töötanud Carotenoid Complex kapslid, kus kooslus ja päevane annus täpselt paigas. Ajanappuse ja toidu valmistamise huvi puudumisel peaks siis neid pidevalt kasutama.

Allikas: Terviseleht