Neid suvelilli võib süüa!

Neid suvelilli võib süüa!

Aedportulak: väikesed lihakad noored lehed sisaldavad palju C-vitamiini ja ka muid vitamiine. Noored lehed ja võrsed on meeldiva hapuka maitsega. Lisage köögi- ja puuviljasalatitesse, kurgi ja tomatitoitudesse, hautistesse, omletile - kasutage nagu spinatit. Puhkemata õiepungasid marineerige. 

Begooniad: lisage hapukaid õisi salatitesse ja kasutage toidu garneerimiseks.

Pronks-lutiklill: lehed sisaldavad beetakaroteeni mõnel aastal isegi rohkem kui porgandid. Noorte lehtedega maitsestage suppe, salateid, liharoogasid ja marinaade.

Lõhnav lillhernes: õites on immuunsüsteemile kasulikke flavonoide, hästi omastatavaid valkaineid jms. Väärtuslikemad on puhkema hakkavad õiepungad. Lisage pungi ja õisi salatisse, kasutage garneerimiseks.

Rebasheinad: noori kasve ja lihakaid lehti kasutage nagu spinatit. Just õitsema puhkevaid õisikuid praadige munaga. Küpsemata seemneid ja õiepuru puistake salatitele ja võileibadele. Küpsetest seemnetest saab putru.

Rukkilill: garneerige toitu õitega ja sööge see pärast koos õitega ka ära. Värvilisi õielehti võib segada kapsa-, rõika- või puuviljasalatisse, sellele põnevama välimuse andmiseks.

Harilik saialill: lisage värskeid õisi liha-, kala- ja ühepajatoidule, samuti keedisele ja kompotile, pange salatisse ja võileivale. Õisikuid võib marineerida.

Suur mungalill: lehtedes ja valmimata seemnetes on palju C-vitamiini ja karoteeni, seemnetes ka E-vitamiini. Lehti ja õisi võib panna salatisse. Aedvilja hapendamisel asendavad lehed ja seemned mädarõigast ja sinepiseemneid. Marineeritud rohelised seemned ja puhkemata õiepungad asendavad kapparit.

Allikas: https://kodus.ee/