Aedniku tööd aprillis

Aedniku tööd aprillis

ILUAED

Märjale ja õrnale murukamarale ei tohi toimetama minna. Kuu lõpul, kui enamik murutaimi on rohelised, õhustage muru pealiskihti ja eemaldage kõdu muruluua või raudrehaga. Sügisel rajatud noorel murul olge riisumisega ettevaatlik, et orast maast lahti ei rebiks.

Seenhaigustest kahjustatud kohtadelt eemaldage pealmine mullakiht koos taimejäänustega ning põletage. Rikutud kohad täitke mullaga ja külvake uus seeme.

Kui maapind on tahenenud, võite muru kergelt üle rullida. Kindlasti tehke seda siis, kui on külmakergitusi. Kui muru kasvab raskel savimullal või on tugevasti tallatav, pole rullida vaja. 
Kui mulla temperatuur on alles 0° lähedal, ei saa taimejuured vett kätte ja võib tekkida füsioloogiline põud. Eriti kannatavad tuulises kohas kasvavad igihaljad taimed, kui neil esineb ka vigastusi. Neid on raske lume tõttu sel kevadel aga masendaval hulgal. Ärge kiirustage selliseid taimi varjurestidest, looridest või kuuseokstest täielikult vabastama.

Lume alt tulnud liiliapeenrale puistake puutuhka.

Eemaldage talvekate järk-järgult ja sombuse ilmaga. Külmakohrutust esineb sagedamini savi- ja liivsavimullal, hilja sügisel istutatud põõsastel, väikestel taimedel ja murul. Üleskergitatud taimed vajutage mulda tagasi ja kaitske neidki päikese eest.

Lõigake puudelt ja põõsastelt ära rohke lume murtud oksad. Räsitud lehtpõõsastele ja neist rajatud hekile tehke noorenduslõikus.

Kaherealist hekki võite lõigata nii, et üks külg jääks puutumata. Sel juhul täidab ka hõredam hekk oma otstarvet. Järgmisel aastal lõigake teine külg. Roosidele jätke kuuseoksad veel varjuks peale.

MARJA- JA PUUVILJAAED

Pritsige lume alt vabanenud maasikataimi seenhaiguste profülaktikaks enne, kui nad kasvu alustavad. Ärge jääge tõrjega hiljaks! Pritsimisvedelikuna kasutage vaskoksiidkloriidi 100 g/10 l kohta. Teist korda pritsige maasikaid noorte lehtede ilmumisel.

Tehke kindlaks, kui suurt kahju on närilised jt teinud noortele viljapuudele. Ravimise võite hilisel kevadel lükata maikuusse.

Külma- ja lumekahjustustega viljapuude lõikamisel seadke eesmärgiks võra taastamine. Marjapõõsastelt eemaldage murdunud ja risti-rästi kasvavad oksad. Vaadake üle sügisel lõigatud vaarikavarred, kõrvaldage talvekahjustused ja kärpige latvu.

Kui ilmad on veel külmad, ärge kiirustage viinapuudelt katte eemaldamisega. Kuid umbselt ja liiga hoolsalt kinni maetud okste pungad võivad ära haududa ning hallitama minna. Eemaldage kate järk-järgult, et pimeduse ja niiskusega harjunud taimed ei satuks äkki kuivatava päikese kätte.
Uurige viljapuude pungi. Kui õunapuul on pungad hõbedased, pirnil aga kirjud, peab esimese pritsimisega kiirustama. Ploomi- ja kirsipuid pritsige siis, kui lehepungad on rohelise koonuse faasis. Selleks tööks valige tuulevaikne õhtupoolik, mil puud on kuivad. Kui pärast pikka jahedat perioodi tuleb järsk temperatuuritõus tõeliselt sooja kevadööga, ongi pungad pärani lahti ning hilja pritsida.

MUID TOIMETUSI

Pange lindudele üles uusi pesakaste ja puhastage vanad. Korrastage kasvuhoone ning külvake tilli, redist ja salatit. Väetage ja katke ajatamiseks rabarbri-, hapuoblika- ja murulaugupuhmaid.
Tooge seemnekartul valguse kätte idanema. Ning ärge unustage keldrisse talveks hoiule pandud lillejuurikaid ja -mugulaid. Pange nad kerge niiske kasvuturbaga kastidesse.

Turgutage aknalaual kasvavaid tomatitaimi ja andke neile avaramat ruumi, samuti hoolitsege õige temperatuuri eest (päeval 16–18°, öösel 10–13°), muidu saate väljaveninud peenikese varrega istikud.

Külvake lühemat ettekasvatusaega vajavaid suvelilli ning istutage ümber toataimi või tehke neist pistikuid.

Nautige tärkavat loodust ning varakevadisi aia- ja metsalilli.

Allikas: Maakodu