Väga kasulik! Aedseller, tavaseeme

Apium graveolens

Külva avamaale peale öökülmade möödumist. Eelistab huumusrikkast, hästi haritud, kuid mittemärga mulda. Võib kasvatada ka pottides, köögi aknalaual. Esimene saak 2 kuud pärast külvi.

Tegemist on valgusidanejaga. Valgusidanejad on seemned, mis külvatakse mulla peale.

1) Niisuta külvianumasse pandud muld.

2) Sõelu mulla peale peenikest liiva ja niisuta see.

3) Seemned külva liivakihi peale.

4) Niisuta ja aseta peale toidukile (või kasuta minikasvuhoonet).

5) Külvid pane sooja ja valgesse kohta, näiteks lõunapoolsele aknalauale, aga ole ettevaatlik, liigne päike võib külvid kuivatada, see just ongi valgusidanejate puhul suurimaks ohuks.

Aedselleris sisalduvad toitained

Aedseller on sarikaliste sugukonda selleri perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim. Kaheaastane tähendab, et esimesel aastal kasvatab taim endale lehed ning teisel aastal moodustuvad õied ja seemned. Aedselleri kolm teisendit on juurseller, lehtseller ja varsseller.

Seller sisaldab umbes 95% vett.1 Aedselleri kõik teisendid on väga kiudaineterikkad, samuti on seller väga hea kaaliumiallikaks. Kuid ainult varsseller sisaldab ka märkimisväärselt naatriumi (107 mg).

Kaaliumi päevane vajadus on naistel 3,1 g ja meestel 3,5 g. Naatriumi aga ei tohiks päevas tarbida rohkem kui 2400 mg.

K-vitamiinil soovituslikud päevased kogused puuduvad, kuid päevane vajadus võiks olla 1 μg kehamassi kg kohta.2 Juurseller paistab silma oma ülisuure K-vitamiini sisaldusega (100  μg). Ka varsselleris on seda märkimisväärselt – 29 μg. Varsseller sisaldab ka üpris palju folaate (36 μg) ning juurseller C-vitamiini (11 mg).3,4 Folaatide päevane vajadus on minimaalselt 300 μg ning C-vitamiinil 100 mg.2 Samuti leidub vars- ja lehtselleris märkimisväärsetes kogustes karotenoide (vastavalt 553 BCE ja 2900 BCE), millest keha suudab toota A-vitamiini.

Selleri kasulik mõju tervisele

Tänu rohkele kiudainetesisaldusele võib seller aidata langetada vere kolesteroolitaset. Selleris sisalduvad orgaanilised ühendid ftaliidid stimuleerivad sapimahlade sekretsiooni,  vähendavad stressihormoonide tootmist ja laiendavad veresooni aidates parandada vereringet ja langetada vererõhku.5 Vererõhku aitab langetada ka selleris sisalduv kaalium. Madalam vererõhk omakorda tähendab väiksemat koormust südame-veresoonkonnale, mis pidurdab ateroskleroosi ning vähendab infarkti- ja insuldiriski.6,7,8 Kuid peab silmas pidama, et varsseller on lisaks kaaliumile ka naatriumirikas, mistõttu selle tarbimisega ei tohiks liialdada – liigne naatrium soodustab südame-veresoonkonnahaigusi.

Selleriseemnetel on diureetiline ehk urineerimist stimuleeriv toime, mistõttu võib neist abi olla põie- ja neeruprobleemide korral, samuti aitavad nad podagra korral probleemiks olevat liigset kusihapet kehast eemaldada. Selleriseemneekstraktil on ka kuseteede infektsiooni tekitavate bakterite vastane toime.

Selleris leiduvatel ühenditel on põletikuvastaseid omadusi,10 millest on kasu artriidi, reuma ja podagra puhul. Selleriekstraktid võivad leevendada liigesevalu ja turset liigeste ümber.

Selleri komponentidel luteoliinil ja kumariinil on leitud vähivastaseid omadusi.11 Seller sisaldab ka märkimisväärelt antioksüdantseid vitamiine C ja A (viimast beeta-karoteenina), mis toetavad immuunsust ja toimivad vähivastaselt.6 Selleris leidub fütotoitaineid nagu fenoolhapped, flavoonid ja flavonoolid, ning lisaks ka antioksüdantset mineraalainet mangaani. Fütotoitained aitavad võidelda põletike vastu, antioksüdandid aga paljusid haigusi soodustavaid oksüdatiivseid kahjustusi vältida.Allikas: Tervisekool.ee