Harilik aspar CONNOVERS COLOSSAL - seemned

Asparagus officinalis

Kõige värskema puu- ja juurvilja saame oma aiast. Miks siis mitte katsetada ka spargliga? Kui aias juhtub kasvama suurem täies elujõus aspar, võib sellelt kevadel maitseprooviks mõne võrse murda. Palju ei maksa taimelt esialgu kindlasti võtta – kui see on hea maitsega ja mahlane, saab teda sügisel jagamisega paljundada. Viletsates oludes kasvav aspar annab kõvu kiulisi võrseid. Seda saab muidugi parandada soodsamate kasvutingimustega ning võib juhtuda, et pärast uude kasvupaika istutamist on ka võrsed paremate maitseomadustega. Aspar on kahekojaline, saagikamad on isastaimed.
Asparit saab paljundada vanemaid taimi jagades või seemnetega. Nii nagu teistegi vanade kultuurtaimede puhul on ka asparist aretatud kümneid sorte, neid on isegi violetsete võsudega. Sortide seemet ei ole meil eriti saada, kuid seda saab tellida internetist. Enne kevadkülvi peab seemet natuke aega leiges vees leotama. Võib külvata otse avamaale, hiljem harvendame külvi nõnda, et taimede vahekauguseks jääks kümmekond sentimeetrit. Avamaale külvata siis, kui muld on juba parajalt soe. Külvisügavus on umbes 4–5 cm. Tugevamad seemikud saab taimi ette kasvatades. Need võib kohe paraja vahekaugusega maha istutada. Järgmisel või ülejärgmisel kevadel istutada noored taimed alalisele kasvukohale. Aspar võib ühes kohas kasvada 10–15 ja enamgi aastat. Seepärast peab maa hästi ette valmistama. Kõige parem on see kahe labida sügavuselt läbi kaevata. Üksiti tuleb mullast välja korjata umbrohujuured, millest kõige hullem on orashein. Paha ei tee ka kasvuala piiramine juureeralduskangaga. Kaevandi põhja panna kiht laagerdunud sõnnikut, siis pealmine viljakam mullakiht ja selle peale alumine. Nõnda jääb taime juurte alla viljakam muld ning nendel on ka sügavamalt toitaineid võtta. Liiga savisele mullale peab lisama jämedat liiva. Seemnest kasvatatud aspar annab saaki alles kolmandal kasvuaastal. Alguses saame igalt taimelt ainult mõne võsu. Valget sparglit võib maitsta siis, kui võsude tipud hakkavad vaost välja paistma. Võsud lõigata ära nõnda, et risoomile jääb umbes 5 cm kõrgune tüügas. Mõned kasvatajad soovitavad võsude murdmist – siis olevat nakkusoht väiksem. Rohelise spargli koristamine on lihtsam, võsude kasv on ju näha. Lõigata siis, kui need on umbes 20 cm kõrgused. Vanematelt taimedelt saab saaki peaaegu jaanipäevani. Võsusid on soovitatav koguda varahommikul või õhtu hakul. Sparglitoitude retsepte on üllatavalt palju, kõige lihtsam ja kiirem on hautatud spargel sulavõi või mõne kerge kastmega. Allikas: Minu Aed