Sparglekapsas, Brüsseli kapsas IDEMAR, maheseeme

Saak detsembrini. Keskmist kasvu. Võrsed ühtlaselt jaotunud ümarad ja veidi ovaalsed kapsad. Ei sobi mehaaniliseks koristamiseks.

Nipp: Till sobib hästi kapsaga samasse perekonda kuuluvate taimedega nagu spargelkapsas ja Brüsseli kapsas. Kapsad toetavad tilli ja till meelitab ligi vapsikuid, kes toituvad põualiblikalistest.

Idaneb kuni 14 päeva. Kasvukohaks sobib päikeseline paik.

Rooskapsas on rohkem valke kui enamikus aedviljades, parasjagu rauda ja A-vitamiini. Peale raua on piisavalt ka teisi mineraalaineid, eeskätt kaaliumi. 

Rooskapsast toiduks tarvitada on kasulik igas eas ja alati, kuid suuremat tähelepanu võiks talle pöörata teatud haiguste korral. Rooskapsas on soovitatav gastriidi, mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi, aeglase ainevahetuse, suhkurtõve, jämesoolepõletiku, kurguhaiguste, tuberkuloosi, pahaloomuliste kasvajate korral. Teadlased on avastanud rooskapsast indooliks nimetatud ainet, mis pidavat olema eriti oluline pahaloomuliste kasvajate ja ainevahetushaiguste ravis. Rooskapsa söömine on eriti soovitatav vanemas eas seedimise korrastajana (parandab seedetrakti motoorikat, seega sobib kõhukinnisuse korral), mürk- ja jääkainete ning üleliigse vere kolesterooli väljutajana. Rooskapsa head omadused ja suur kiud-ainete sisaldus teeb temast ühe parima veresoonte lupjumisvastase vahendi. (Allikas: Maaleht.)

Rooskapsa  vars on 60-100 cm kõrge, lehistunud. Lehtede kaenaldes arenevad väikesed kapsapead, mida olenevalt sordist on ühel taimel 20-70 läbimõõdus 2-4 cm. Rooskapsas on kõige mineraalaineterikkam kapsas, oma valmimise järgi on keskhiline. Mullastiku suhtes samad nõuded, mis peakapsal, kuid rooskapsas on valgusnõudlik taim, istutustihedus ei tohi olla väiksem kui 60x60 cm, ideaalne 70x70 cm. Seemned tuleb külvata aprillis ja välja istutada mais. (Allikas: Aiasõber.)