Rästikute peletamiseks, külmakindel Harilik leesputk, maheseeme

Levisticum officinale

Leesputk on mitmeaastane rohttaim sarikaliste (Apiaceae) sugukonnast, pärit Lõuna-Euroopast. Teda tuntakse kui tugeva lõhnaga ja vürtsika maitsega maitsetaime, mille lehed, varred, seemned ja juured on kõik kasutatavad. Taim meenutab maitselt sellerit, kuid on intensiivsem. Leesputke kasvatatakse sageli ürdiaedades ja ta võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks.

Kasvamiseks vajab leesputk päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta ning sügavat, huumusrikast ja hästi niiskust hoidvat mulda. Külvamine toimub varakevadel otse peenrasse või kasvatatakse ette märtsis-aprillis. Noored taimed vajavad kastmist, kuid täiskasvanud taim on suhteliselt vähenõudlik. Taim on külmakindel ja võib samas kohas kasvada aastaid.

Leesputke lehti kasutatakse suppides, hautistes, puljongites ja ürdisegudes. Seemned sobivad maitseainena (nt leivaküpsetamisel), juured aga võivad asendada sellerit. Rahvameditsiinis on leesputke kasutatud seedimist soodustava ja uriinieritust suurendava taimekallena, samuti puhastava toime tõttu kevadise toonikuna. Taimel on tugev lõhn, mis võib peletada kahjureid, ja teda kasvatatakse vahel isegi mesilaste meelitamiseks.

Õitseb juulist septembrini. Suurema lehesaagi saamiseks lõigatakse õievarred ära. Sobib hästi  koos kasvama kartuli, paprikate, ubadega. Leesputke külvamiseks on kaks viisi- kasvatatakse ette ja ja istutatakse õue kevadel või siis külvatakse seemned otse maha sügisel. 

Külviaeg:
Märtsis–aprillis ette kasvatamiseks või mais otsekülvina peenrasse. Taim idaneb aeglaselt (2–4 nädalat), seega on kannatlikkus vajalik.

Külvisügavus:
0,5–1 cm. Kergelt mullaga kaetud.

Temperatuur:
Idanemiseks sobiv temperatuur on 15–20 °C.

Taimede vahekaugus:
Taimede vahe umbes 50–70 cm, sest täiskasvanud taim kasvab suureks.

Kasvukoht:
Päikeseline kuni poolvarjuline, viljakas ja niiskust hästi hoidev muld. Vajab sügavat maapinda, kuna arendab tugeva juurestiku.

Hooldus:
Noori taimi kasta regulaarselt. Täiskasvanud taim talub hästi kuivust, kuid kasvab paremini, kui muld ei kuiva täielikult läbi. Soovitav on jagada taimi iga 3–4 aasta tagant, et elujõulisust säilitada.

Talvitumine:
Täielikult külmakindel. Sügisel lõigatakse varred tagasi.