Väga tervislik! Pastinaak - TENDER AND TRUE, maheseeme

Pastinaca sativa

Pikajuureline sort. Väga kvaliteetsed ja siledad juured. Maitselt on pastinaak magus ja vürtsikas. Roiskumise vastu resistentne. Saak valmib 102 päeva pärast idanemist.

Pastinaak sisaldab proteiine, süsivesikuid, kiudaineid, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi, naatriumi, rauda, tsinki ja vitamiine A, B1, B2, B6, C, E, PP, samuti foolhapet.

Eelistab huumusrikast ja kivikeste vabat mulda nagu porgandki. Kasvamiseks on vajalik päike ja poolvari. Kobesta mulda, rohi ja harvenda. Kasta regulaarselt.

Külvamisel pea silmas, et ridade vahed olgu laiad, umbes 50 cm.  Eelnevalt tehtud vaod kastetakse veega, seemned külvatakse 1 cm sügavusele. 
Harvendatakse taimi nii, et vahekauguseks jäeks 10 – 15 cm (Ruutmeetril kasvab umbes 15 – 25 taime). Kui pastinaak kasvab tihedalt, jäävad juured väikesed, on peenikesed ja puituvad kergesti. 

Antiik- ja keskajal, kui kartul polnud veel populaarseks saanud, oli pastinaak üleüldiselt kasvatatav köögivili. Pika või ümara juure sisemuses on aromaatne säsi, millel on ainulaadne magus ja vürtsine maitse. Seda võib süüa toorelt, kasutada salatites, pastana või keeta koos muude köögiviljadega. Seda võib lisada supile, biskviittaignale, köögiviljadele ja hapukapsale.
Pastinaagis on palju toitaineid. See on kasulik kõigile veregruppidele. Köögivili sisaldab eeterlikke õlisid, furanokumariini, glükosiide, õlisid ja flavonoide. Taimel on vedelikke väljutavad, toksiinidest vabastavad ja reumavastased omadused. Pastinaak stimuleerib söögiisu, sisaldab alkaloide ja kaloreid. Seda on kasutatud ka neerukivide ravimiseks.

Pastinaaki aetakse tihti segi peterselli juurega. Kuidas neil vahet teha? Vastupidiselt peterselli juurele on pastinaak pigem sile, sellel on ülaosas väike lohk ja pruun rõngas ning selle maitse meenutab rohkem porgandit.Pastinaak on väärtuslik ka loomasöödana ja arvatakse, et nende põllumajandusloomade liha, kellele on antud pastinaaki, on palju maitsvam. (Allikas: Bonduelle.ee)