Talub kerget öökülma Põldkännak, põldsalat, lambasalat, maheseeme, pärandsort

Valerianella locusta

Populaarne ja saagirikas gurmee tüüpi suurte lehtedega maisisalat. Läikivad, sügavrohelised lehed. Taimed kasvavad 15 cm kõrguseks ning on hallitusele vastupidavad. Ei talu kesksuve kuumust, seepärast sobib kõige paremini kevadiseks ja sügiseseks taimeks. 

Vana-Rooma aeg: On tõendeid, et juba roomlased tarbisid seda metsikut rohelust. 

Kultuurtaimena kasvatamine: Sai alguse eelkõige Prantsusmaal ja Saksamaal, kus seda hakati väärtustama kui talvist vitamiiniallikat. 

Inglisekeele nimi "corn salad" viitab sellele, et teda leidus sageli viljapõldude (corn fields) servades.

Lambasalat (Valerianella locusta) on pärit Lääne- ja Lõuna-Euroopast ning Põhja-Aafrikast, kus ta kasvas looduslikult niitudel, põldudel ja metsaservades. Seda taime korjati sajandeid metsikuna, enne kui hakati sihipäraselt kasvatama.

Lambasalat on väga toitev, eriti arvestades selle madalat kalorsust:

• Energia: ~21 kcal

• Valgud: ~2 g

• Rasvad: ~0.4 g

• Süsivesikud: ~3.6 g

• Kiudained: ~1.8 g

Vitamiinid ja mineraalid:

• C-vitamiin: ~35–65 mg (rohkem kui apelsinis!)

• A-vitamiin (beetakaroteenina)

• Foolhape (B9): väga hea allikas – eriti oluline rasedatele

• Raud: rohkem kui näiteks spinatis

• Kaalium, kaltsium, magneesium

1. Terviseeliksiir: Tänu kõrgele antioksüdantide ja vitamiinide sisaldusele on lambasalatit peetud immuunsüsteemi tugevdajaks ja "verepuhastajaks".

2. Õrn, aga külmakindel: Võib kasvada ka kerge öökülmaga – ideaalne varakevadiseks ja sügiseks kasvatamiseks. Võib isegi lume all talvituda!

3. Vanad juured: Tuntud juba Vana-Rooma aegadest – looduslikult levis Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Enne kultiveerimist korjati seda metsikult.

4. Madal nitraadisisaldus: Võrreldes paljude teiste lehtköögiviljadega sisaldab vähem nitraate, mis teeb sellest tervislikuma valiku toorelt söömiseks.

5. Pähkline maitse: Mahe ja kergelt pähkline maitse muudab selle sobivaks ka inimestele, kes ei armasta tugevalt mõrkjaid salateid (nt rukola või endiiv)

• Külv varakevadel või hilissuvel, et vältida kuumust ja puitumist.

• Vajab niisket, hästi vett läbilaskvat pinnast.

• Tärkab kiiresti – esimesi lehti võib korjata juba 3–4 nädalaga.

• Ideaalne talikülviks – külva sügisel, talvitub lume all ja hakkab kevadel varakult kasvama.

Lambasalati nimi olevat tulnud sellest, et taime esimeste lehtede ilmumine langeb kevadel ühte lammaste poegimisperioodiga.

Tegu on erakordselt väärtusliku lehtköögiviljaga: peterselli järel on ta rauasisalduselt köögiviljade hulgas teisel kohal, palju on ka vitamiine (E, B, C) ja karoteeni. Eeterlikud õlid annavad lehtedele maheda pähklimaitse.

Külva otse kasvukohale kas varakevadel või sügisel 12 mm sügavusele ning 15 cm vahedega. Kasta taimi kuivaga, Harvenda 10 cm vahedega kui taimed on piisavalt suured. Järjepideva saagi jaoks külva iga 3 nädala tagant uusi seemneid.

Tegemist on külma ilma taimega, mida saab kasvatada talveni välja. Talveks on soovitav katta taimed kuukseokstega. Mulla pH 6.0-7.0.