Mesiohakas, maheseeme

Echinops sphaerocephalus

Echinops sphaerocephalus, rahvapäraselt mesiohakas, on pilkupüüdev mitmeaastane ilutaim, mis rõõmustab nii silma kui ka tolmeldajaid. Tema hõbedased, lillakad, kerajad õisikud õitsevad suve teisel poolel ja meelitavad ligi mesilasi, kimalasi ning liblikaid.

 Miks kasvatada mesiohakat?

 Dekoratiivne – efektne välimus nii peenral kui ka lõikelillena
 Tolmeldajasõbralik – üks parimaid meetaimi
 Vastupidav – talub põuda, külma ja kehvemat mulda
 Kergesti kasvatatav – sobib aeda ja lilleaasale

 Kasutusvõimalused:

 Istuta peenra tagumisse ritta või looduslikesse istutusaladesse
 Kasuta lõikelillena või kuivata talvisteks kimbuks
 Loo mesilastele ja kimalastele oma aeda paradiis!

 Kasvukohasoovitused:

Päikeseline paik

Kuiv või mõõdukalt niiske muld

Ei vaja väetamist ega erilist hoolt
_________________________________

Sobivad põuased ja toitainetevaesed mullad.
Õitseb juuli-september.
Õitsemiseni 110 päeva, seemneteni 160.
Taime kõrgus kuni 100 cm.
Külva 1.5cm sügavusele.

Kasvab paljuvarrelise puhmana, millel on sulglõhised torkivhambulised, alt viltjad lehed ning sinised õied, mis paiknevad 2,5…5 cm läbimõõduga kerajas õisikus. Puhma kõrgus on tavaliselt 80…100 cm ja õitseb juulist septembrini. Kasvukohaks tuleks valida päikesele ja tuultele avatud paik, mis oluliselt vähendab jahukastesse nakatumise riski. Pinnase suhtes pole nõudlik, eelistab hea läbilaskvusega kerget pinnast. Sobib suurepäraselt lõikelilleks, on pika vaasieaga ja tore kuivseadete komponent. Toob elu aeda, sest mesiohaka õied on paljudele meetoidulistele putukatele meeldivaks külastuspaigaks. Korralikult juurdununa talub taim üsna hästi pikemaajalist kuivaperioodi. Eesti oludes talvele hea vastupidavusega, kuid ei talu talvisel ajal pinnases seisvat vett ja liigset niiskust. Allikas: Aiasõber