Pakis - Bataatkõrvits DELICATA

Bataatkõrvits DELICATA

Cucurbita pepo


Läbi müüdud



Rikkalikult A-vitamiini sisaldav Delicata kõrvits on magusa viljalihaga, ilma "niitideta". Talviseks säilitaiseks mõeldud kõrvits.

Sobib päikeseline hummuserikas kasvukoht, kus pole palju tuult.

Kerge kasvatada. Pane seemned otse kasvukohta kui öökülma oht on möödas.

Delicata sobib küpsetamiseks, aurutamiseks, lihaga täidetult jne.Röstitud seemneid tarvitatakse söögiks.

Kasvatusnipid
• Kasvata kõrvitsataimed ette, selleks pista seemned aprilli lõpus või mai alguses 3–4 cm sügavusele mulda. Seal nad idanevad u 20 ºC temperatuuri juures u 6–7 päeva. Ettekasvatusperiood kestab u 3 nädalat.
• Avamaale saab taimed istutada alles pärast öökülmaohu möödumist, tavaliselt juuni alguses. Kasvukoht vali soe ja päikseline.

• Enne väljaistutamist tuleks taimi soojadel päevadel õuetemperatuuriga harjutada. Peale istutamist võiks neile alguses ka õhtuks, samuti tuulise ilmaga katteloor peale panna, sest kõrvits on väga tuuletundlik.

• Katteloor tuleb kindlasti hiljemalt õitsemise alguseks eemaldada.

• Istuta taimed, millel on 3–4 pärislehte, viljakasse mulda. Kaeva peenrasse 50–60 cm läbimõõduga augud, kuhu vala ämbritäis komposti, ning kata see omakorda august pärit mullaga. Tekkinud kuhjale võibki istutada kõrvitsad.

• Kasvukohale istuta taimed veidi sügavamale, kuni idulehtedeni mulda. Õige istutuskauguse leiad seemnepakilt.

• Kasta kõrvitsataimi vastavalt vajadusele soojemapoolse veega, kuna nad ei talu hästi põuda. Pea meeles, et kõrvits ei talu mulla liigniiskust ja seisvat vett, seega ära kastmisega üle pinguta.

• Vajadusel väeta kõrvitsaid kasvuperioodil mõne orgaanilise väetisega.

• Kõrvitsad on risttolmlejad. Emasõite areng, tolmlemine ning viljade kasv toimub ainult juhul, kui ka öösel on temperatuur on üle 10 °C.

• Erilist rohimist kasvukoht ei vaja, sest kõrvitsa suured lehed katavad maapinna ja takistavad sellega umbrohu vohamist.

Pane tähele!
Kuna kõrvits vajab hästi viljakat mulda, kasvatatakse teda tihti kompostihunnikus. Lisaks

vajab ta päikesevalgust – kui kompostihunnik on varjulises kohas, siis seal ta erilist saaki ei anna. Veel peab arvestama kõrvitsa aplusega – ta sööb kompostihunnikust kõik toitained ära. Hiljem ei ole sellest hunnikust võetud kompostiga mõtet aiamaad väetada, sest see on liiga lahja.

Saagikoristus
• Et saaki saada, jäetakse suureviljalistel sortidel kasvama 3–6 vilja taime kohta ehk ühe kõrvalharu kohta 1–2 vilja. Väikeseviljalistele sortidele võib rohkem vilju jätta.
• Lisaks viljade kärpimisele võib kärpida ka kõrvalharusid ning viljade intensiivse kasvu ajal ka peavart. Kärpimisel peab peale vilja jätma varrele vähemalt 3–4 lehte ning kärbitud viljavarre otsa võib katta mullaga.
• Suurematele viljadele võib kaitseks alla panna lauatüki.
• Kõrvitsa viljad on valminud, kui viljavars on kuivanud ning koor tugevnenud.
• Säilitamiseks mõeldud talikõrvitsad koristatakse täisküpsuse faasis kuiva ilmaga enne öökülmade saabumist.
• Igale viljale tuleb jätta vähemalt 10 cm pikkune viljavars. Samuti jälgida, et ei kahjustataks kõrvitsa koort ega teda muul moel ei muljutaks.
• Kõrvitsat saab säilitada mõnest nädalast mõne kuuni.

Paar nädalat võib valminud kõrvitsaid hoida toatemperatuuril, kuid hiljem säilivad nad paremini 10–13 kraadi juures.
​Allikas: Nipiraamat



Pakis 2 tk