Hiidkõrvits Mammutkõrvits- ATLANTIC GIANT, tavaseeme

Cucurbita maxima

Suurim kõrvitsate seas! Viljad oranzid, maitsva kollakas-oranži viljalihaga Viljade kaal 30-50 kilo, erandjuhtudel isegi 100 ja enamgi kilo. Kui tahad katsetada hiiglase kasvatamist, siis jäta taimele vaid üks vili külge ja loo maksimaalselt head kasvutingimused.  Sellele kõrvitsale on tarvius palju ruumi. Valmivad idanemisest 125 päevaga.

Pärandsort (inglise keeles "heirloom") on taime sort, mida on kasvatatud ja põlvest põlve edasi kantud perekonna või kogukonna poolt. Need võivad olla näiteks köögiviljad, puuviljad, teraviljad, ürdid või lilled. Pärandsordid on sageli hinnatud nende ajaloolise ja kultuurilise tähtsuse, erilise maitse, aroomi ja kasvutingimuste vastupidavuse tõttu. Sageli on need ka geneetiliselt mitmekesisemad kui tööstuslikult kasvatatavad sordid, mis tähendab, et neil on suurem vastupidavus haigustele ja kahjuritele. Pärandsordid on olulised ka säilitamaks kohalikku toidukultuuri ja traditsioone.

Pinnaseks sobib saviliiv- või liivsavimuld­, väetiseks kõdusõnnik.

Külvatakse enamasti otse avamaale kui pinnasetemperatuur on +10-14 C.­Saaki saab korjata 100 päeva pärast külvamist. 
 

Kasvatusnipid
• Kasvata kõrvitsataimed ette, selleks pista seemned aprilli lõpus või mai alguses 3–4 cm sügavusele mulda. Seal nad idanevad u 20 ºC temperatuuri juures u 6–7 päeva. Ettekasvatusperiood kestab u 3 nädalat.
• Avamaale saab taimed istutada alles pärast öökülmaohu möödumist, tavaliselt juuni alguses. Kasvukoht vali soe ja päikseline.

• Enne väljaistutamist tuleks taimi soojadel päevadel õuetemperatuuriga harjutada. Peale istutamist võiks neile alguses ka õhtuks, samuti tuulise ilmaga katteloor peale panna, sest kõrvits on väga tuuletundlik.

• Katteloor tuleb kindlasti hiljemalt õitsemise alguseks eemaldada.

• Istuta taimed, millel on 3–4 pärislehte, viljakasse mulda. Kaeva peenrasse 50–60 cm läbimõõduga augud, kuhu vala ämbritäis komposti, ning kata see omakorda august pärit mullaga. Tekkinud kuhjale võibki istutada kõrvitsad.

• Kasvukohale istuta taimed veidi sügavamale, kuni idulehtedeni mulda. Õige istutuskauguse leiad seemnepakilt.

• Kasta kõrvitsataimi vastavalt vajadusele soojemapoolse veega, kuna nad ei talu hästi põuda. Pea meeles, et kõrvits ei talu mulla liigniiskust ja seisvat vett, seega ära kastmisega üle pinguta.

• Vajadusel väeta kõrvitsaid kasvuperioodil mõne orgaanilise väetisega.

• Kõrvitsad on risttolmlejad. Emasõite areng, tolmlemine ning viljade kasv toimub ainult juhul, kui ka öösel on temperatuur on üle 10 °C.

• Erilist rohimist kasvukoht ei vaja, sest kõrvitsa suured lehed katavad maapinna ja takistavad sellega umbrohu vohamist.

Pane tähele!
Kuna kõrvits vajab hästi viljakat mulda, kasvatatakse teda tihti kompostihunnikus. Lisaks

vajab ta päikesevalgust – kui kompostihunnik on varjulises kohas, siis seal ta erilist saaki ei anna. Veel peab arvestama kõrvitsa aplusega – ta sööb kompostihunnikust kõik toitained ära. Hiljem ei ole sellest hunnikust võetud kompostiga mõtet aiamaad väetada, sest see on liiga lahja.

Saagikoristus
• Et saaki saada, jäetakse suureviljalistel sortidel kasvama 3–6 vilja taime kohta ehk ühe kõrvalharu kohta 1–2 vilja. Väikeseviljalistele sortidele võib rohkem vilju jätta.
• Lisaks viljade kärpimisele võib kärpida ka kõrvalharusid ning viljade intensiivse kasvu ajal ka peavart. Kärpimisel peab peale vilja jätma varrele vähemalt 3–4 lehte ning kärbitud viljavarre otsa võib katta mullaga.
• Suurematele viljadele võib kaitseks alla panna lauatüki.
• Kõrvitsa viljad on valminud, kui viljavars on kuivanud ning koor tugevnenud.
• Säilitamiseks mõeldud talikõrvitsad koristatakse täisküpsuse faasis kuiva ilmaga enne öökülmade saabumist.
• Igale viljale tuleb jätta vähemalt 10 cm pikkune viljavars. Samuti jälgida, et ei kahjustataks kõrvitsa koort ega teda muul moel ei muljutaks.
• Kõrvitsat saab säilitada mõnest nädalast mõne kuuni.

Paar nädalat võib valminud kõrvitsaid hoida toatemperatuuril, kuid hiljem säilivad nad paremini 10–13 kraadi juures.
​Allikas: Nipiraamat